Wednesday, July 1, 2026
24 C
Port-Vila
Wednesday, July 1, 2026
Home Blog Page 310

New Zealand i deklerem COVID fri nasen

0

New Zealand emi tekem aot evri rul blong COVID- 19 mo emi deklerem nasen ia emi fri long virus ia.

BBC news emi ripotem se, New Zealand emi tekem aot ol coronavirus rul blong hem afta we oli repotem se i nomo kat eni activ keses long kaontri.

Ripot i talem se anda long niufala rul ia , social distancing emi no wan rekuaemen, i nogat eni limit long ol pablik gathering be ol boda oli klos i stap yet.

Praem Minista,  Jacinda Ardern emi talem se emi klad tumas blong harem nius ia. Hemi se, olgeta oli stap long wan posisen we emi sef mo i strong , be bae ino easi olsem bifo .Mrs Arden emi se, bae oli mas kat strong tingting ia blong bildim bak ekonomi blong olgeta.

Hemi kohed blong talem se, nomata we wok i no finis yet emia emi wan miles ston mo emi talem tankio long New Zealand.

“New Zealand emi kolo  fes taem long lockdown long 25 March, we kaontri i bin stap long level fo mo naoia laef i muv i ko daon long level wan,” Praem Minista Arden i talem.

“Ol boda blong kaontri emi klos yet long ol foren travela mo ol rul blong emi stap yet se sapos eni man we i kam tru long kaontri bae mas kolo 14 day quarantine.”

Ms Ardern emi warnem kaontri se, bamabe oli save luk ol keses baken , nomata we oli no save aotem aot sik ia, bambae emi wan sustained effort.

“New Zealand emi bin recordem 1,154 konfem keses mo 22 deaths from Covid-19,” hemi talem.

 

Moa man i pat long zumba

0

Program blong ZUMBA i janjem laef blong plante pipol blong pat long spot.

Anolyn Lulu, Zumba Instrakta i talem se everi tuesdei mo tasdei i stap kat ova 100 patisipen blo olgeta boy, gel mo ol mama we emi luk olsem wan jenj long laef blong olgeta mama ia we oli neva plei spot.

Hemi talem se be oli save kat jans blong pat long Zumba lesson ia.

Emi talem se i kat sam jalen we sam spot man mo woman emi stap fesem tete espeseli wetem olgeta yangfala be olgeta athletes ia oli no kiv ap be oli kontinu blong tren.

Mrs Lulu emi stap enkarejem olgeta athlete ia blong kontinu tren tuwodsem Olympic kem mo tu olgeta narafala kem we bai emi hapen insaed long kaontri.

Ol pikinini i interes plante long riten tunamen blong tennis

0

Riten to training tunamen emi karem ova 280 pikinini long Port Vila.

Presiden blong Vanuatu Tennis, Cyrille Mainguy i talem se Vanuatu Tennis Federesen emi statem off fo wik tunamen blong em wetem wan bigfala namba blong olgeta pikinini long ol skul raon long Port Vila.

Hemi talem se oli mekem sua olgeta pikinini oli washem han blong olgeta taem oli kasem stadium mo bifo oli leko eria blong Tennis.

“Naoia we Vanuatu emi nokat wan keis blong COVID-19 be tunamen ia oli rispektem social distancing,” Mr Mainguy i talem.

“Tunamen ia emi bin karem  plante interest blong ol pikinini kinini long fes wik blong tunamen ia.”

Mr Mainguy i talem se trening tunamen ia bae i stap blong fo wik mo i stat long wiken we i pas vinis long Port Vila.

Ol pipol wetem spesel nid i pat long trening wetem Volleyball Federation

0

Vanuatu Volleyball Federation i stat ranem ol trening session wetem olgeta pipol wetem spesel nid tuwodsem Para Independence jampionship long Port Vila.

Presiden blong Vanuatu Volleyball Federation, Debbie Masauvakalo i talem long wan press rilis se emi glad long even ia from bai i highlightem grow blong  para spot insaed long kaontri.

Volleyball Federation emi talem se ol tren session ia oli kolem sitting volleyball, emi wan program blong Volley4change long Luganville hemia long Santo we bai oli selebretem dei ia wetem 40th  yia anniversari blong kaontri.

Ripot i talem se Vanuatu Volleyball Federesen emi patna ap wetem Vanuatu Association blong Sports mo National Olympic Committee, Vanuatu Paralympic Committee wetem sam narafala spot disapline blong ranem spot wetem olgeta pipol wetem spesel nid.

Ol family i glad long riten blong ol kru

0

Ol famili blong olgeta kru long turis bot i hapi long riten blong olgeta.

Olgeta family memba ia i soem glad hat blong olgeta wetem wan welkam hom bana we oli stanap wetem long Tagabe Ranabaot blong welkamem ol kru memba ia.

I kat wan totol blong 126 Ni-Vanuatu kru we oli stap long turist bot mo oli kasem bak Port Vila long yestedei.

Hemi wan spesel airlift aot long Philippines i kam long Vanuatu olsem pat blong COVID-19 repatriation prokram blong kavman.

Olgeta Ni-Vanuatu kru ia oli stap long tri fala cruise ship ia we hemi Pacific Explorer, Pacific Dawn mo Pacific Aria. Long 27 March olgeta ship ia oli bin aot long Australia mo oli go stap long Manila Bay long Philippines from COVID-19 pandemic ia.

P&O Cruises hemi okanaesem wan spesel chata blong ol Ni-Vanuatu kru ia wetem ol Fijian kru memba.

Afta we olgeta kru ia oli kasem airport long Port Vila, oli ko tru long kwarantin kliarens mo customs kliarens vinis, oli ko long ol bus mo ko long kwarantin senta blong oli save spendem nekis 14 dei.

P&O local agency we hemi South Sea Services, hemi tekem tugeta ol famili mo frens blong ol kru memba ia long Tagabe Ranabaot long Port Vila, blong oli save kat janis blong welkamem bak olgeta kru ia.

VBTC hemi toktok wetem Manejing Daerekta blong South Sea Services, Carissa Jacobe mo hemi talem se hemi hapi blong luk ol kru oli kambak sef.

“Mi arem mi klad tumas. Mi harem gud mi glad long everiman we i stap wok had blong traem faenem wan wei blong olgeta i kambak, i no mi nomo. P&O i mekem bigfala wok blong olgeta, olgeta long NDMO, COVID-19 Advisory committee, boda kontrol, kwarantin, Bio Sekuriti mo Helt Dipatment,” Carissa Jacobe i talem.

President blong P&O Cruises Sture Myrmell, hemi talem “tankiu long Kavman blong Vanuatu we i save sapot blong mekem olgeta kru i kam home sef. Mo hemi talem se ol Ni-Vanuatu kru ia oli gat peisens mo oli andastanem blong wet long ol arenjmen we bae i tekem olgeta i kam hom.”

Mr Myrmell i talem se ol Ni-Vanuatu kru ia oli sef mo oli lukaotem gud olgeta long ship, mo oli hapi blong kambak hom blong luk ol famili blong olgeta.

Hemi talem tu se ol kru memba ia oli ol spesel memba blong P&O tim we oli stap insaed long ship from taem oli stap wet long repatriation, oli mekem spirit blong everi wan i stap antap blong wet long repatriation blong olgeta.

Taem arejmen i stap tekem taem P&O Cruises hemi komitim hem fulwan blong karem ol kru ia i kam hom sef.

P&O Cruises i talem se hemi gat wan taet rileisensip wetem Vanuatu mo talem tankiu long kavman blong save wok kolosap wetem olgeta blong karem bak ol kru ia i kam hom.

 

Franis i rilisim referendum roll blong New Caledonia

0

Franis emi rilisim ol roll blong referendum blong New Caledonia.

Radio New Zealand emi ripotem se, special electoral roll blong referendum blong New Caledonia blong emi independen long Franis , oli bin rilisim mo oli kivivm 10 dei long ol voter oli jekem.

Voting oli letem long ol Kanaks mo ol man we oli bin liv long New Caledonia since 1994.

French High Commission emi talem se oli save jekem ol roll online or long town halls mo sapos oli wantem jalensem, bae i mas filem bifo namba 16 June blong tribunal emi jekem.

I bin kat fulap raorao long ol pas yia finis about ol roll ia , wetem ol kleim se, oli stap listim ol voter we oli no eligible afta leko oli eligible voters.

French Praem Minista,  Edouard Philippe emi bin proposem se bambae oli holem long 4 Octoba be pro-independence camp oli wantem long nekis 3 wik.

Sapos we ol voters oli rejectem independence long yia ia , bambae nara fala referendum we congress blong New Caledonia bae i save kolem emi long nekis tu yia.

 

Namba tri repatriation blong ol Vanuatu citizens

Wan totol blong 126 Vanuatu citizens we oli stap wok long cruise ship bae oli kasem bak kaontri long tedei aftenun long namba tri repatriation.

Namba tri repatriation ia bae i karem bak olgeta Vanuatu kru we oli stap long cruise ship long Philippines.

Daerekta blong Dipatmen blong Foren Afea, Yvon Basil i konfemem wetem VBTC se P&O Cruise i okanaesem flaet ia, mo bae i kasem kaontri long tedei aftenun.

Mr Basil i talem se i kat 126 kru everiwan we bae oli kam long flaet ia.

“Wan plen blong Air Niugini bae i flaem olgeta long Philipines wetem ol kru blong Fiji mo bae i lego fastaem ol kru blong Fiji long Nadi. Afta  bae i flae i kam long Noumea long New Caledonia.”

Mr Basil i talem se plen blong Air Niugini ia hemi wan A330 plen mo bae i no save flae i kam long Port Vila, mekem se ol kru blong Vanuatu bae oli bordem nara plen blong Air Caledonie long Noumea mo flae i kam long Vanuatu.

Daerekta Basil i talem se folem ol mesa blong COVID-19, bae ol kru ia oli spendem tu wiks long kwarentin.

Franis Prosecuta i karemaot mani long bank blong Temaru

0

Wan Franis prosecuta emi holem taet ol bank saving blong Temaru.

Radio New Zealand emi ripotem se French Polynesia pro-independence leader, Oscar Temaru emi talem se,  public prosecuta emi holem taet  $US100,000 long private bank akaon blong hem.

Ino bin kat wan oficial toktok abaot aksen we i bin tek ples  ia, be wan parti colleague mo semtaem memba blong French mo French Polynesian loa, Moetai Brotherson emi describem muv ia se emi no stret mo oli mekem blong emi fraet.

Aksen ia emi bin tek ples , taem we apeal kot emi stap lukluk yet blong mekem wan wan disisen long kes blong Mr Temaru long wok blong hem wetem ol funding arenjmen blong Radio Tefana.

Prosecuta emi klem se disisen we i se Faaa municipal kouncil i mas lukluk long cos blong defence emi abusum ol pablik fun mo i stap soem aot se ol lawyer oli stap brekem loa blong benefit long mandate ia. Hemi mekem toktok ia afta we ol polis oli bin kwestinim Mr Temaru wetem ol laywer blong hem long wan hao oli fundem legal defence blong hem.

Mr Temaru emi talem se, real reason blong conviction blong hem long eye Franis emi from we hemi no soem loyalty taem we emi putum ol French president i ko long International Criminal kot folem ol historic test blong nuclear weapon.

 

Ol wokman i mas ripotem eni isu wetem stimulus pakej

Ol wokman i mas ripotem eni isu we oli gat wetem ol boss blong olgeta kosenem stimulus pakej long Laba Dipatmen.

Laba Komisina, Murielle Metsan Meltenoven i mekem apil i ko long ol wokman blong kam fowod mo reisem isu blong olgeta.

“Mi stap apil bakeken i ko long eni employee we hem i bin afekted long COVID-19 we boss hem i putumaot hem long ples blong wok.

“Sapos yu tink se yu no bin eligible blong risivim stimulus pakej ia o boss blong yu hem i bin kiaman long yu, plis kam fowod long labour blong ripotem ol isu olsem ia blong mifala i save dil wetem employer blong eksplenem elijibiliti kraeteria blong ol wokman we oli mas mitim blong save risivim stimulus pakej,” Ms Meltenoven i talem.

Komisina Meltenoven, i talem se oli bin sumonem ol employer mo ol wokman folem ol komplen we oli bin risivim mo eksplenem raet blong ol wokman long pakej ia mo hamas oli sud risivim.

Hem i talem se plante aweanes hemi kamout finis long media mo dipatmen hemi sendem out ol daerektif finis i ko long ol bisnis haus abaot stimulus pakej ia.

Ms Meltenoven i talem se sapos kavman hemi stap lukluk blong extendem stimulus pakej, bai hemi mas konsidarem wan nara wei blong mekem i isi blong ol wokman i save kasem stimulus pakej ia.

Ms Meltenoven i talem se “sapos Finance Dipatmen i save lukluk long wan narafala proses blong mekem laef blong ol wokman hem i isi mo tu bae hem i helpem Laba Dipatmen blong yumi no mas stap risivim tumas komplen blong ol wokman wetem ol boss.”

“Mbe Laba Dipatment hem i olwes stap blong asistim ol emploia wetem ol wokman long kritikol taem we yumi stap ko tru long hem naoia blong provaedem advaes mo darektif long aksesibiliti o elijibiliti blong stimulus pakej,” hem i talem.

Stimulus Pakej blong ol wokman we oli bin lusum wok from COVID-19 bae hem i en long June.

Mbae i save gat extension sapos Council blong ol Minista i apruvum.

Seken repatriation hemi wan sakses -Gavman

Gavman i talem se bigfala repatriation we i kam long New Zealand hemi bin ko gud.

Join Operesen Tim i konfemem long VBTC se ol pasenja ia oli stap naoia long ol kavman quarantine fasiliti.

Operesen tim i talem se long repatriation ia i bin gat 58 man i kam long New Zealand mo oli bin ko tru long strik rul blong COVID-19 bifo oli statem 14 dei quarantine blong olgeta.

Helt Kodineta long Operesen Tim, Dokta Basil Leadoro i talem long VBTC se i lukim bigfala koperesen wetem ol pasenja mo tim.

“Ova view blong operesen long Wednesdei, i showem se join operesen tim i redi long save handelem moa long ol repatriation flaet we kavman tru long foren afea bai oli okanaisem,” hemi talem.

“Mi hapi long join operesen we tim blong helt, polis, Ezzykill Pest Control mo Vanuatu Eapot oli bin mekem from oli wok tugeta.”

Dr Leodoro i talem se afta we ol pasenja oli pas tru long Immigration, ol pik ap bus i transpotem olgeta i ko long ol quarantine ples blong olgeta wetem lid blong polis.

Plante lokol i reisem sam arem nogud mo i gat kwesten se from wanem nao ol windo blong ol bus ia i open taem oli stap long rod blong olgeta i ko long quarantine.

Mbe hem i talem se, “Windo i save open nomo mbe ol family mo fren i no allow blong sekan o pasem wan samting tru long windo or toktok long olgeta.”

Dokta Leodoro i assurum pablik se sik Coronavirus i no pas tru long air be hemi pas lo droplet blong wota espeseli taem wan man i kof kolosap wan man.

“Taem oli kasem quarantine fasiliti, polis i mekem sua se oli folem gud everi rul blong hotel bifo oli save kivim key blong wan wan rum long olgeta,” hemi talem.

“Any famili o fren i save ko blong pasem eni kakae o gift mbe polis i must cliarem everi samting fastaem mo sapos hemi luk se i gat nid blong pasem, bae i pasem o i givim bak.

“Hem i blong mekem sua se ol pasenja ia i mas folem rul blong stet blong emejensi we Vanuatu i stap long hem naoia.”

  • https://radio.vbtc.vu/radiovanuatu
  • Radio Vanuatu
  • Radio Stations
  • https://radio.vbtc.vu/paradisefm
  • Paradise FM
  • Radio Stations
  • https://radio.vbtc.vu/femmefm
  • Femme Pawa
  • Radio Stations